Õudusmäng ei vaja valjusid ehmatusi. Sageli piisab ühest hästi valitud albumist ja hetkest, kus muusika äkki lõpeb.
Halloweeni mänguõhtu The Pipeline heliriba koostasin ühe põhimõttega: muusikat peab saama kuulata tunde, ilma et keegi sellest tähelepanu kaotaks. Alljärgnevalt on kaheksa albumit ja lugu, mida kasutan, ja põhjus, miks need lauale sobivad.
Kõik pleierid mängivad otse siin lehel. Kui oled Spotifysse sisse logitud, kuuled lugusid täispikkuses, muidu 30-sekundilisi katkendeid.
Neli reeglit mänguõhtu muusikaks
- Hoia muusika vaikne. See on taust, mitte esinemine. Mängijad peavad kuulma üksteist ja mängujuhti ilma häält tõstmata.
- Vali sõnadeta muusika. Sõnadega laul tõmbab tähelepanu kõnelejalt eemale. Vokaalid hoia üksikuks tähtsaks hetkeks.
- Vaikus on tööriist. Kui lõpetad muusika järsku, märkavad kõik seda kohe. Hea hetkeks, kus midagi muutub.
- Koosta järjekord ette. Pane albumid mängu järjekorras ritta ja ära vaheta neid mängu ajal liiga tihti.
Heliriba järjekorras
1. Teekond: Marcus Fjellström, The Last Sunset of the Year
Marcus Fjellström kirjutas muusika AMC sarja The Terror esimesele hooajale. See album pole sarja ametlik heliriba, aga kõlab nagu ekspeditsioon, mis läheb valesti: külm, tühi ja aeglane. Sobib õhtu algusesse, kui seltskond alles liigub ja kõik on veel korras.
2. Külm tööstuslik hirm: Hildur Guðnadóttir, Chernobyl
Muusika HBO sarjale Chernobyl: masinate müra, madalad helid ja hirm, mis kasvab aeglaselt. Hea siis, kui seltskond uurib kohta, kus midagi on valesti ja keegi ei saa veel aru, mis.
3. Pinge: Ennio Morricone, The Thing
John Carpenteri filmi muusika on minimalistlik, aeglane ja kõhe. Mängi seda vaikselt: vähem on siin rohkem. Hea hetkedeks, kus tegelased tunnevad, et neid jälgitakse.
4. Hetk hingamiseks: Mari Boine, Gula Gula
Mari Boine on saami laulja ja tema hääl toob põhja soojuse ja inimlikkuse. Pane see mängima siis, kui pinge langeb ja tegelased saavad korraks hinge tõmmata.
5. Jää sees: Lustmord, Heresy
Lustmordi tume ambient kõlab nagu liustiku sisemus: sügav, aeglane ja peaaegu ilma meloodiata. Sobib stseenidele, mis toimuvad maa all, jääs või täielikus pimeduses.
6. Põhjamaa rituaalid: Wardruna, Runaljod – Yggdrasil
Wardruna teeb põhjamaist muusikat vanade instrumentide ja Skandinaavia tekstidega. Rahulik, rituaalne ja sügavalt põhjamaine, hea taustaks siis, kui mäng läheb tõsiseks.
7. Üks tähtis hetk: Heilung, Krigsgaldr
Heilung ühendab ajalooliste tekstide laulmise ja traditsiooniliste instrumentide helid. Krigsgaldr on selles loendis kõige võimsam lugu, nii et hoia seda üheks õhtu kõige tähtsamaks hetkeks. Siis jääb see mällu.
8. Pärast: Jóhann Jóhannsson, The Miners’ Hymns
Jóhannssoni muusika dokumentaalfilmile The Miners’ Hymns on aeglane ja kurb, vaskpuhkpillide ja elektroonika ühendus. Sobib õhtu lõppu, kui kõik on läbi ja laud jääb vaikseks.
Kõiki kaheksat ei pea kasutama. Vali omad, jäta ülejäänud kõrvale ja lisa juurde enda lemmikud.
Kuidas heliriba tegelikult mänguõhtul töötas, sellest kirjutan pärast Halloweeni.
Loe veel
- Vaeseni tegelased: Meie Seltsi neli uut liiget
- Halloweeni kõrvitsamuffinid, midagi magusat enne teekonda põhja
Pleierid laaditakse Spotifyst ja muusika kuulub selle autoritele. Marcus Fjellströmi albumi kohta: see on kirjutatud tema töö ajal sarja The Terror esimesel hooajal, kuid pole sarja ametlik heliriba (A Closer Listen).